Seda tilli sorti iseloomustab kompaktne suurus, mis sobib mahutites kasvatamiseks.
* Ammusest ajast tuntakse tilli kui köögiviljataimede kaitsjat kahjurite eest. Seal kus kasvab till esineb vähem porgandi, sibula ja kapsakärbest.
Ameerika teadlased on avastanud, et nende kahjurite tõugud hävivad kui kõrval kasvab till. Selle põhjuseks on tilli poolt eralduv eeterlik õli.
Ta mõjub hävitavalt ka putukatele. Õitsemise ajal meelitab ta ligi kasulikke putukaid, kes hävitavad kahjulikke. Meile annab ta tohutut kasu.
Ta varustab meid vitamiinidega A,B,C ning omab ravitoimet. Laiendab veresooni ja tõstab arteriaalset vererõhku.
Aitab organismist eralduda uriinil, on unetuse vastu, ergutab soolestiku tegevust. Väikelastele antakse tillist valmistatud teed gaaside vastu.
Tilli on tuntud ammustest aegadest. Eriti hinnatud on ta köögiviljade konserveerimisel ja soolamisel. Kurki ilma tillita ei soola enam keegi.
Peavalu vastu kasutasid tilli juba vanad egiptlased ja kreeklased. Till on tulnud meile vahemere äärest.
Till ei ole nõudlik taim, külvab ennast ise ja paljud aiapidajad suhtuvad sellesse kui tavalisse nähtusse. Tuulega levib ta kaugele.
Kuid need isekülvanud taimed on varased. Selline till on küll hea kevadel kui saame varase saagi ja varast kartulit süüa rohelise tilliga,
kuid tilli õisikud valmivad väga vara ning kui on vaja köögivilju purki panna pole meil tilli aiast võtta.
Selleks et saada tilli õigeaegselt konserveerimiseks tuleb kasvatada teatud sorte.
Tilli sorte ei eristata tõusmete järgi ja rohelise massi järgi-see sõltub põhiliselt kasvutingimustest. See on 30-40 päeva.
Tilli sorte eristatakse õitsemise järgi pikapäeva tingimustes.
Kõige varasemad on Gribovski, Zontik ja Grenader. Nemad hakkavad õisikut moodustama 45-48 päeva peale tõusmete ilmumist.
Rohelise taimelehtede korjamise aeg on 5-17 päeva. Nemad sobivad rohelise kasvatamiseks kevadel. Eriti varane on Grenader.
Järgmine grupp - keskvalmivad sordid. Nendel sortidel on lehtede koristuse aeg pikem 10-12 päeva. Kibrai, Leningradski ja uued sordid (väga ilusa lehestikuga) Ambrella ja Riseljee.
Ambrella lehestik meenutab mimi aiva lehestikku. Riseljeel on pikad ja peened lehed mis annavad omapärase ringikujulise mustri.
Need sordid on universaalse kasutusega võib kasvatada rohelise saamiseks ja soolamiseks.
Aga selleks, et aiamaal oleks rohkem aromaatset rohelist on olemas vajalikud sordid mis hakkavad hilja õitsema.
Neid nimetatakse põõsastilliks - Alligaator, Amazon, Saluut. Nemad hakkavad õitsema juuli teisel poolel. Praktiliselt olete te rohelisega varustatud juuni lõpust juuli lõpuni.
Rohelisi lehti tuleb taimele ära korjata pidevalt. Lõigake ära suuremad lehed, 2-4 lehte ühelt taimelt. Sellega pikendame värske rohelise kasvuaega.
Kui külvata neid sorte teist korda juuni lõpus on teil külmadeni aiamaal till.
On tähtis, et augustis kui soolatakse ja konserveeritakse köögivilju valmiksid ka tilli õisikud. Sellised sordid on Alligaator ja Amazon.
Tilli kasvatada pole raske kuid on vaja teada mõningaid iseärasusi. See kultuur vajab kobedaid viljakaid muldi. Halvasti kasvab ta rasketel ja tihedatel muldadel.
Ei talu kõrget põhjavett ja õhu puudulikku liikumist. Taim omandab kollakas-lilla värvuse. Peale vihma ei tohi lasta tekkida mullakoorikul - see takistab õhu juurdepääsu juurtele.
Millal tilli külvata?
Teda külvatakse eri aegadel ja jälgitakse, et muld oleks niiske. Tilli võib külvata isegi talve alla oktoobri lõpus-novembri alguses. Võib külvata varakevadel kohe kui lumi sulab. Siis on külvinorm 10 g/m2-le. Tavalise külvi korral mais ja suvel külvatakse 5 g/m2-le, põõsastilli 2 g/m2-le. Talve alla külvil ja kevadisel varsel külvil on hea külvid katta, et hoida ära suured külmad. Tilli võib kasvatada teiste kultuuride vahel kuid parem on siiski omaette peenral. Selleks külvatakse teda ridadena.Ridade vahe on 20-25 sm ja taimede vahe 2-3 sm. Põõsastilli sordid Alligaator, Amazon ja Saluut harvendatakse 15-20 sm peale et oleks võimalik rohkem rohelist massi saada.
Kas seemneid on vaja leotada?
Et saada kiiremini ja ühtlasemaid tõusmeid võib leotada kuid külvil tuleb jälgida, et muld oleks kogu aeg niiske muidu seemned hävivad. Seemneid leotatakse 2-3 päeva enne külvi. Seemnetel tuleb vett vahetada mitu korda päevas. Seemneid idandatakse niiske lapi vahel. Tõusmete ilmumiseni külve kastetakse ja rohitakse. Esimesed 2-3 nädalat kasvavad nad väga aeglaselt ja võivad umbrohtuda. Tilli võib kasvatada avamaal kuid kile all saab saagi kiiremini.
Umbrella - on sort rohelise lehemassi kasvatamiseks. Tal on efektsed hästi hargnevad lehed. Seemnevarred on pikad hästi hargnenud. Teda kasvatatakse lehtede saamiseks ja soolamise ajaks. Massiliste tõusmete ilmumisest saagi koristuseni kulub 40-45 päeva. Lehtede koristuse aeg on pikk. Taime mass on 20-25 g. Külvinorm 1,0-2,0 g/m2. Saagikus kuni 2 kg/m2.
Grenader - varavalmiv sort,saadakse lehti ja õisikuid. Tõusmete ilmumisest koristuseni kulub 35-40 päeva. Ei karda kõrget põhjavett. Saagi kogumist alustatakse kui taim on 10-12sm pikk. Noorte taimede aroom ei ole väga tugev. Selle sordi taimed hakkavad kiiresti õitsema, juuli lõpus augusti alguses annavad seemneid.
Amazon - uus põõsastilli sort universaalse kasutusajaga. Sobib rohelise massi kasvatamiseks. Tõusmete ilmumisest saagi korjamiseni kulub 40-45 päeva. Õitsema hakkab ta 2-3 nädala pärast. Talle on iseloomulik pikk rohelise lehemassi koristusaeg, suur saak ja tugev lehestiku aroom. Ühe taime mass on 40-70 g. Tal on tugevad õisikud mis sobivad konserveerimisel ning annavad seemneid. Külvinorm on 1 g/m2-le.
Alligator - põõsastill, mis annab lehemassi ja sobib konserveerimiseks. Leherosett püstine. Lihtne koristada saaki. Peale tõusmete ilmumist kulub saagini 42-45 päeva. Tugeva aroomiga. Peale lehtede korjamist hakkab õitsema 3-4 nädala pärast.
Eng.: Dill. Sven.: Dill. Suom.: Tilli. Bot.: Anethum graveolens.
* Kuidas vähendada mulla happesust?
Lupjamisega. Seda tööd soovitatakse teha sügiseti. Kui puudub lubi, võib seda asendada puutuhaga, dolomiidi jahuga, või kriidiga.
Enne kaevamist tuleb peenestatud lubi ühtlaselt laotada kogu pinnale ja kaevata mulda juurte asumise sügavusele.
Kogus: 600 grammi kuni 1 kg ainet 1 m2 kohta sõltuvalt mulla happesusest.
Kriiti võetakse 10-20 kg sajandikule, kui on kerge muld, 15-20 kg, kui on raske muld.
Parem on 2/3 kogusest kaevata peenrasse, 1/3 rehitseda maasse, korrates lupjamist 5-6 aasta pärast.
Kogust võib vähendada 2-3 kiloni, kui igal aastal teha külv või istutada juurvili peenrasse, mis on segatud turbaga,
huumuse või lihtsalt mullaga vahekorras 1:2. Lupjamine teha kindlasti kurkide, sibulate või peedi peenrale.
Kui kasutada tuhka, võtta kuusetuhka kahekordses koguses, võrreldes lubja või kriidiga, kase või männi tuhka poolteist korda rohkem.